Riigikohus: omavalitsus võib nüüd arendajalt välja pressida lisaraha

Enne jaanipäeva tegi riigikohus otsuse, mis lubab kohalikul omavalitsusel küsida kinnisvaraarendajalt detailplaneeringu menetluses tasu: me lubame teil püstitada kümme kortermaja, aga ehitage ka trammitee või toetage kooli renoveerimist. Riigikohtu hinnangul on see väiksem riive – võrreldes olukorraga, kus arendaja soovitud planeeringuga üldse ei tegeleta

Aastaid on kohalike omavalitsuste ja arendajate vahel kestnud vaidlus erinevate objektide, sealhulgas sotsiaalse taristu rahastamise ümber. Vallal/linnal napib enamasti lasteaedade ja koolide, puhke- ja jalutusalade rajamiseks raha ning seega püütakse näiteks elamurajooni planeerijale panna kohustus investeerida ka üldkasutatavatesse rajatistesse.

Probleem on laiem kui käsitletav kohtuotsus, sest ka teised haldusorganid katsetavad oma kohustuste rahastamise üleandmist ettevõtjatele, et oma kulutusi vähendada. Ettevõtja on sundolukorras, kus ta peab rajama pargi, mänguväljaku, rahastama hooldekodu rekonstrueerimist ning ehitama välja uued jalakäijate tunnelid. Kiirelt arenevates elamupiirkondades lisanduvad need kulud korterite hinnale ja vähendavad lõppkokkuvõttes eluasemete kättesaadavust.

Praktikas ongi juurdunud põhimõte, et teede, tehnorajatiste ja avalikult kasutatava maa – näiteks mänguväljaku – üleandmine kohalikule omavalitsusele on tasuta. Samas kulub maa või arendusprojekti omandamiseks ning teenindavate rajatiste väljaehitamiseks palju raha. Seega avas Riigikohtu otsus võimaluse lisaks loetletud kulutustele nagu teed ja tehnorajatised küsida veel täiendavat rahastust määratlemata ringi kohustuste täitmiseks – seda ilma õigusliku aluseta.